Siit rubriigist leiate tõestisündinud lugusid alkohoolikutest, kes on leidnud oma tee AA’sse.
Heiki lugu
Olin töökohast kinga saanud, lõpparve maha joonud ning amelenud ühe õllekas tutvunud parmust sõbrannaga. Ma olin oma meeltes ja mõtetes nii segi, et olin valmis ükskõik milleks; minu vanematekodust pidid aga minema omale uut elamist otsima pigem kõik teised kui mina ja see suurte rindadega 130 kilo kaaluv üle keskea „tibi“. Õnneks jäin magama ja sel` ajal olid vanemad suutnud vabaneda sellest „kuldaväärt sõbrast“. Ta oli ainus veel, kes oli vaimustatud minu suurtest vägitegudest õllekates ja punkrites. Loe edasi…
Marju lugu
Ma olin 29 aastane kontoriametnik, kes oli viimased kaks aastat joonud iga päev. Tööle ilmusin küll nn kainelt aga koju jõudes oli mul kaasas pudel veini, sest kangema kraamiga lõppes mu õhtu liiga kiirelt – enne kui sain magama pandud oma 3 aastase lapse. Taolise vastutustunde olemasolu juures ei saanud ma ju olla ometi alkohoolik. Ma suutsin jätta tööjuures muljet, et olen pädev ja ainult kaks korda unustasin lapse lasteaeda. Ma olin veendunud, et ma joon sellepärast et ma olen õnnetu. Loe edasi…
Tõnise lugu
Minu lugu on ka üks tõeline kannatuste, tõusude ja mõõnade keerdkäik. Joomised algasid mõnede õllede ja paari napsu viinaga. See maatrits kordus nädalalõpust nädalalõppu. Tekkis reegel, et iga kuu lõpu poole sattusin sellisesse seisu, mida me teame tsükliks. Loe edasi…
Andrese lugu
Alkoholiga puutusin kokku esmakordselt 15 aastaselt avastasin momentaalselt sellest omaette maailma, mis mind paelus. Alkohol võttis ära mu loomupärase tasaduse ja häbelikkuse, hirmud ja üksindustunde. Hakkasin kohe jooma üleliia palju, tol ajal põhjustas see suure oksendamise, mis hiljem sõpradele rääkides naljakaski tundus ja omamoodi uhke tunne isegi oli oma seiklustest pajatada. Mäletan hästi, kuidas ma innukalt neid korteripidusid ja nädalavahetust ootasin, et avaneks võimalus alkoholi tarvitada. Loe edasi…
Sinu lugu
Siin võiks olla sinu lugu. Pane see kirja – sinu kogemusest võib olla kellelegi abi!