Tervishoiutöötajatele

Alkoholism on enesele vastanduv haigus. Kui teiste haiguste puhul patsient on tänulik teabe eest ja tahab abi saada, siis alkohoolik tavaliselt ei tunnista, et tema haiguse pärast peaks muretsema. Juhul kui on natuke liialdatud, siis see on mööduv nähtus.

Nii mõnedki profesionaalsetest tervishoiutöötajatest on kohanud olukordi, kus patsienti ei saa aidata, kuna ta ei näe oma alkoholi tarvitamise tagajärgi. Veelgi harvem juhus on kui alkoholismi küüsi langenu on valmis tunnistama, et mõõdukas joomine on kas osaliselt või täielikult kättesaamatus kauguses. Teiselt poolt vaadates - inimene, kel pole alkoholismi probleemi, ei suuda samastuda alkohooliku mõtteviisiga. Alkohooliku mõtteviis erineb oluliselt mõõduka alkoholi tarvitaja mõtteviisi omast, sest alkohoolik peab oma mõtlemist normaalseks.

Mõningad tervishoiutöötajatest tunnistavad, et alkohoolikut ei ole võimalik iga kord aidata. Tõelisus on see, et mõni üksik alkohoolik paraneb. Meie AA-liikmed teame seda oma kogemuse põhjal. Suuremal osal meist oli enamasti pikk periood, kus me ei olnud võimelised tunnistama, et mõõdukas alkoholitarbimine on võimatu. Üritasime tõemeeli mõõdukalt juua, kuid sattusime alati probleemidesse.

AA tugevus ei põhine arstiteadusele ja me ei ole arstiteadustes ammugi mitte proffesionaalid. Me võime vaid jagada oma kogemust, kuidas kaineks saada alkohoolikutele, kellel on omal soov joomine lõpetada. Soovime, et tervishoiu sees puututaks kokku  AA-s pakutava abiga.